Basseinitehnika OÜ
Avalehele Sisukaart Prindi

Kasulikud artiklid

31.märts 2011

Välibasseini rajamine

Kindlasti on palju majaomanikke, kes on aegajalt või pidevalt leidnud end mõtisklemast oma basseini teemadel. Tihti on maja juba selliselt välja ehitatud, et sisse pole basseini enam võimalik ehitada, kuid oma aed võib samal ajal pakkuda selleks mitmeid võimalusi.



Kõigepealt tuleks endale selgeks teha, milline on eesmärk ja mida ollakse valmis välibasseini nimel ette võtma. Kui tahta end lihtsalt kuumal suvepäeval jahutada või teha lastele mängimiseks midagi lihtsat, saab hakkama oluliselt lihtsamate vahenditega, kui soovides pikendada ujumishooaega ja kasutada basseini sportlikel eesmärkidel. Esimesel juhul piisab tihtipeale vaid vabast tasasest maalapist aias, viimasel juhul aga on vajalikud suhtelised suuremahulised ja aeganõudvad ehitustööd.

 

Kõige odavam variant on muidugi osta valmisbassein, mida tihti müüakse ka suuremates kaubanduskeskustes. Tavaliselt on see kiletaolisest plastikmaterjalist, see on taskukohane väga paljudele ning selle kokkupanek ei nõua mingisuguseid ehitustöid ja piisab pakendil olevatest juhistest. Nende basseinide veemaht on suhteliselt väike, see soojeneb päikese käes üsna kiiresti ning veepuhastusseadmed on saadaval lisavarustusena. Selliste basseinide eeliseks on küll lihtne ja kiire paigaldus, kuid töökindlus on neil küllalt madal, kuna kile on küllalt õhuke ja kergelt võivad tekkida mehaanilised vigastused.

 

Kui basseini veemaht läheb suuremaks, muutuvad valmisbasseinid ka mõnevõrra keerukamaks paigaldamisel. Vajalikuks osutub juba vastav toestuskonstruktsioon, millest koostatakse nn basseini “vann”. Tavaliselt on selleks korrosioonikindlaks tehtud metallplaadid, mida toetavad vastavad raamid. Sellele paigaldatakse sisse vastavamõõduline kilekott, mis hoiab kinni vett. Siinjuures on juba võimalik valida, kas soetada maa sisse või maa peale paigaldatav variant. Basseini maht on sellistel juhtudel 5-30 m3 ning kuna vee vahetamine selle puhtana hoidmiseks osutub üldjuhul ebaotstarbekaks, tuleks paigaldada filtreerimisseadmed. Basseini sügavus...

 

Kui aga on soov basseini tõeliselt nautida, kasutades selle kõiki võimalusi ning samal ajal olla omanäoline ja et bassein tõepoolest majaga arhitektuuriliselt sulanduks, tuleks kujundada oma bassein ise, või anda vastav ülesanne arhitektile. Ka sel juhul tuleb siiski kindlaks teha eesmärk, milleks basseini kasutatakse, kuna võrreldes sisebasseiniga on olukord mõnevõrra komplitseeritum. Tuleb arvestada meie kliima eripäraga, milles südatalvine basseinikasutus pole just kõigi soov. Talveks tuleb aga sel juhul bassein spetsiaalselt ette valmistada.

 

Kui on otsustatud projekteeritava basseini kasuks, tehakse basseini vann enamjaolt betoonist, kuid konstruktori valikul on võimalikud ka muud variandid, peaasi, et basseini vann moodustaks ühtse elemendi. Selline konstruktsioon võimaldab juba ka kõikvõimalike lisaseadmete (ujumisseadmed, massaazhid, kosed jms) paigaldust. Vee maht on sellisel juhul ka piisavalt suur, et filtreerimisseadmed tuleks juba igal juhul ette näha ning vastavad torustiku elemendid valada seintesse ja põhja betoneerimistööde käigus. Kõik torustikud on soovitav ehitada selliselt, et nad basseini tühjendades tühjaks jookseksid. Pinnases olevad torud on soovitav ka isoleerida.

 

Basseini viimistluseks kasutatakse enamjaolt kas keraamilist plaati või spetsiaalset kilet. Vähemlevinud variant on basseini seinte ja põhja katmine spetsiaalvärvidega. Keraamiliste plaatidega seinte katmisel tuleb kindlasti ette näha hüdroisolatsioon. Kilega katmisel osutub see vajalikuks siis, kui on oht, et pinnases olev vesi võib tungida kile alla.

Paratamatult satub kasutajatega vette mustust, samuti kandub tuulega vette puulehti, õietolmu või muud orgaanilist ainet, mis basseinivees intensiivistab vetikate kasvu ning värvib vee roheliseks. See nõuab tingimata spetsiaalsete kemikaalide lisamist ja piisavat filtrisüsteemi, et vee vahetuse ja uuest soojendamisega ekspluatatsioonikulusid kokku hoida. Filtrisüsteem on otstarbekas teha liivafiltri baasil. Seda puhastatakse regulaarselt läbi pestes, milleks on vaja vaid mõnda kraani keerata. Filtrisüsteemi osaks on ka veesoojendi, mis võib olla kas elektriline või ka katlalt toite saav soojusvaheti. Filtrisüsteemi pikaealisuse tagamiseks tuleks see paigutada kuiva ventileeritavasse ruumi.

 

Kui päevad on küllalt soojad, võivad samal ajal olla ööd suhteliselt külmad. Sel ajal aga toimub oluline energiakadu vee aurustumise näol. Selle kao vähendamiseks tuleks bassein varustada kattega. Selleks on kas mullkile kate või lamellkate. Esimene on oluliselt odavam, kuid pole mehaaniliselt kuigi tugev. Lamellkatte hinnaklass on küll oluliselt kõrgem, kuid selle mehaaniline tugevus, paremad soojusisolatsiooni omadused ja praktilisus on nii mõndagi basseiniomanikku just selle kasutamisele suunanud.

 

Lihtsad valmisbasseinid maksavad sõltuvalt suurusest ja ka tootjast mõnisada kuni mõnituhat krooni. Keerukamad ja suuremad metallkonstruktsiooniga basseinid maksavad samuti sõltuvalt suurusest, konstruktsioonist ja materjalist 4-5 tuhat kuni paarkümmend tuhat krooni. Betoonkehaga basseini maksumus sõltub aga ehituse keerukusest ja lisaseadmete hulgast. Üksnes filtrisüsteemi maksumus on üldjuhul aga 30 tuhandest kroonist ülespoole. Ekspluatatsioonis tuleks aga arvestada 1000-1500 kroonise kulutusega kuus kemikaalidele, veele ja küttele.

 

Kuigi basseini ehitus nõuab teatud reeglite järgimist, pole siin midagi võimatut ehituse alal end kindlalt tundva majaomaniku jaoks. Siiski, kui pole eelnevat kogemust basseinide ehituse alal, on soovitav enne ise ehitama hakkamist spetsialistidega konsulteerida. Nii täpsustatakse vajadused ja võimalused ning tulemuseks ongi optimaalne lahendus ja basseiniomaniku rahulolu, ehk saavutatakse eesmärk.