Basseinitehnika OÜ
Avalehele Sisukaart Prindi

Kasulikud artiklid

31.märts 2011

Välibasseini rajades

Igaühel ei pruugi kodu või suvila lähedal olla looduslikku veesilma. Palaval suvepäeval tahaks ju jahutavaid veemõnusid nautida. Sel puhul on lahendus rajada oma bassein. Muidugi pole see odav lõbu ning nõuab ka vajalikke teadmisi. Basseinitehnika AS juhataja Priit Nõmmeots juhib tähelepanu mõnedele olulistele asjadele.



Kui inimesel tekib huvi rajada või soetada välibassein, millest ta peaks alustama või millega arvestama?
Kindlasti peaks leidma kompromissi olemasolevate võimaluste ja soovide vahel. Kõige lihtsam on osta mõni valmisbassein, mida tihti müüakse kaubanduskeskustes ja ehitus- ning aiakaupade kauplustes, kuid üldjuhul puudub sellistele toodetele igasugune tehniline tugi. Probleemide ilmnemisel saab basseinimõnude nautimisest hoopis nördimus rohetavast veeaugust, raisatud rahast pealekauba. Seepärast on mõistlik pöörduda ettevõttesse, kus tegeldakse selle temaatikaga iga päev.

 

Esmalt peaks muidugi leidma vastused küsimustele, kellele bassein on mõeldud, ning seejärel panema paika sügavuse. Selge on see, et ujumiseks kasutatav bassein on suurem, lihtsalt enda sissekastmiseks väiksem.

 

Seejärel tuleb vastata küsimusele: kui pikk on kasutusaeg – aastaringselt või mitte, üheks suveks või aastakümneteks? Sellest sõltuvad materjalivalik ning muud lahendused. Vähetähtis pole seegi, kui palju aega võtab basseini korrashoid ja kui palju ollakse nõus sellele kulutama. Leida tuleb ka sobilik basseinikate.

 

Kas väibasseini rajamisel on ka mingeid suurus- või kujupiiranguid?
Tänapäevaste võimaluste juures on võimalik ehitada ilmselt mis tahes kujuga basseini. Kuid mida korrapäratum kuju, seda keerulisem on seda ehitada ja seetõttu tuleb ka hind kõrgem.

 

Korrapäratu kujuga basseine on raskem katta, mistõttu ei saa kasutada efektiivsemaid basseinikatteid või jääb mingi ala üldse katmata. Keerulisem kuju nõuab katmisel keerulisemaid tehnilisi lahendusi. Veepinna katmise vajadus tekib aga just üha kallineva energia kokkuhoiuvajadusest. Kantmeetri vee soojendamiseks majja saabuva vee temperatuurilt (u 8°) mugava basseiniveetemperatuurini (u 23°) kulub umbes 17 kWh energiat.

 

Suur osa basseini tarbitavast energiast läheb aurustumisest tekkiva soojuskao kompenseerimiseks. Kui päevased õhutemperatuurid on +20–25°, öösel aga +10° juures, siis ühe ööga võib veetemperatuur langeda 3–5°. Katte olemasolul on see oluliselt väiksem.

 

Piiranguid mõõtmetele otseselt ei ole, kõik sõltub ikkagi kasutusotstarbest. Kuid selge on see: mida suurem bassein, seda rohkem tarbib see energiat ja selle koristamiseks kulub rohkem aega.

 

Kui bassein on katmata ja läheduses kasvab palju puid-põõsaid, siis jätkub koristamist küllaga. Kuigi tänapäeval on olemas kõiksugu abivahendeid, kulub hooldamisele ikka mingi aeg.

 

Otsest tasuvust ei saa ka välja tuua, sest basseini ehitusmaksumuse eest saab päris palju aastaid mõnes ühiskondlikus basseinis käia. Samas on oma bassein mugav ja privaatne ning on võimalik vee kvaliteet enda kontrolli all hoida. Levinumad õuebasseinid on mõõtmetega 2,5x5, 3x6, 4x8, nendest väiksemaid ja suuremaid basseine on vähem.

 

Kas basseini rajamise keerukus sõltub kuidagi ka olemasolevast pinnasest?
Põhja-Eestis, kus paekivi võib olla maapinnale väga lähedal, on tõesti basseini süvistamine probleemne. Samuti esineb probleeme, kui pinnaseveed on maapinnas väga kõrgel. Sel juhul on raske vältida soojustuse märgumist ning basseiniveele antav soojus kandub maapinda.

 

Millele pöörata tähelepanu basseini põhja rajamisel?
Basseini põhi peaks olema võimalikult sile ja kas või õrna kaldega põhjakaevu (äravoolu) suunas. Kindlasti oleks mõistlik basseini põhi soojustada. Kui betoonpind plaaditakse, siis peaks see vähemalt ühe kuu seisma, et betoonis olev niiskus välja aurustuks.

 

Kas ja millal võivad basseiniplaadid pragunema hakata?
Meie kliimas peab plaat kindlasti taluma külma, kuid ega seegi taga täielikku vastupidavust. Raske on garanteerida, et vesi ei satu plaadi ja seina vahele, külmumisel tekkiva paisumise tõttu tulevad basseiniplaadid seinalt lahti. Selles osas on eelised basseinikilel.

 

Milliseid enamlevinud vigu teevad inimesed välibasseini rajamisel?
Põhiline viga on see, et ei mõelda läbi, kuidas tagada vee puhtus. Virnade viisi on võimalik leida pilte sillerdava veega basseinidest, kuid vähem on neid kohti, kus kirjutatakse selle saavutamise vahenditest.

 

Esmalt peakski puhastamisvõimalused selgeks tegema ja kujundama selleks vastavad tehnilised tingimused. Kui kasutada õigeid materjale, siis ei teki hüdroisolatsiooniga probleeme.

 

Väga täpselt tuleb jälgida paigaldusjuhiseid, võimalusel tellida töö vastavast ettevõttest ega seada esmaseks eesmärgiks väiksemat maksumust. Töökindlamad lahendused maksavad paratamatult rohkem, kuid ka kestavad kauem. Kõige levinumad ongi vead juhendite jälgimisel või ei sobi erinevad materjalid kokku.

 

Üheseid põhjusi on raske anda, kõik sõltub ikkagi konkreetsest juhtumist. On juhtunud, et mõnda lahendust peetakse kalliks, kuid mõne aja möödudes selgub, et odavam lahendus ikkagi ei õigustanud ennast. Kui siis tööd uuesti teha, läheb ehitus oluliselt kallimaks, kui õige valik oleks tehtud kohe.

 

Mida teha, kui basseini mosaiikplaat tuleb seintelt lahti?
Plaadipunkt annab nõu, kuidas parandada ja asendada basseinis lahtitulnud plaate.

  1. Esimese etapina peab vana plaadi maha võtma, pindadele jäänud vana kivistunud plaadisegu ja ebatasasused tuleb tasaseks freesida, pinnad puhastada tolmust ja lahtistest osadest.
  2. Võimalikud uued tekkinud ebatasasused peab tasandama.
  3. Ilmselt on vaja paigaldada uus veetõkkekiht. (Mapelastic 24+8 kg veetõkkekomplekt, kulu 3,2 kg/m. Lisaks veel MAPETEIP veetõkkeriba 25 m rull. Paigaldatakse nurkadesse 1x kihi Mapelasticu sisse.)
  4. Plaatimissegu klaasmosaiigile ADESILEXP 10 valge plaatimissegu. Lisaks ISOLASTIC 5 kg elastomeer. 4 l vett segatakse 4 l Isolasticuga ja lisatakse kuivsegule. Valmis plaatimissegu kulu: 2 kg/m².
  5. Vuugitäited. Põrandale näiteks kasutada epoksü vuugitäidet KERAPOXY (happekindel vuugitäide). Happe- ja kemikaalidekindel epovuugi kulu: 1–1,2 kg/m².

 

Seintele tsemendipõhine Ultracolor Plus, nurkadesse Silikon Mapesil AC. Enne silikooni panemist nurkadesse on soovitav SPAdes kruntida nurgad Primer FD krundiga Primer FD. Selle krundiga võib katta ka Ultracolor Plus’iga vuugitud pinna, vähendamaks veeimavust.